publicerad: 2015
oredig
o|red·ig
adjektiv
~t ~a • förvirrad
| Positiv | |
|---|---|
| en oredig + substantiv | |
| ett oredigt + substantiv | |
| den/det/de orediga + substantiv | |
| den oredige + maskulint substantiv | |
| Komparativ | |
| en/ett/den/det/de oredigare + substantiv | |
| Superlativ | |
| är oredigast | |
| den/det/de oredigaste + substantiv |


