publicerad: 2015
ögonsikte
ög·on|sikte
substantiv
~t ~n • till sikte 2; förlora ur ögonsikte inte längre se
| Singular | |
|---|---|
| ett ögonsikte | obestämd form |
| ett ögonsiktes | obestämd form genitiv |
| ögonsiktet | bestämd form |
| ögonsiktets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| ögonsikten | obestämd form |
| ögonsiktens | obestämd form genitiv |
| ögonsiktena | bestämd form |
| ögonsiktenas | bestämd form genitiv |


