publicerad: 2015
kadmium
kadmi·um
[kad´mi‑]
substantiv
~et el. kadmiet el. ~ • en metall
| Singular | |
|---|---|
| ett kadmium | obestämd form |
| ett kadmiums | obestämd form genitiv |
| kadmiumet (kadmiet, kadmium) | bestämd form |
| kadmiumets (kadmiets, kadmiums) | bestämd form genitiv |


