publicerad: 2015
kullrig
kullr·ig
adjektiv
~t ~a • ojämnt buktig el. kupig; ojämn
| Positiv | |
|---|---|
| en kullrig + substantiv | |
| ett kullrigt + substantiv | |
| den/det/de kullriga + substantiv | |
| Komparativ | |
| en/ett/den/det/de kullrigare + substantiv | |
| Superlativ | |
| är kullrigast | |
| den/det/de kullrigaste + substantiv |


