publicerad: 2015
modus
mod·us
[mo´d‑]
substantiv
~et; pl. ~ • en formkategori hos verb t.ex. indikativ, konjunktiv
| Singular | |
|---|---|
| ett modus | obestämd form |
| ett modus | obestämd form genitiv |
| moduset | bestämd form |
| modusets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| modus | obestämd form |
| modus | obestämd form genitiv |
| modusen | bestämd form |
| modusens | bestämd form genitiv |


