publicerad: 2015
osmium
osmi·um
[ås´mi‑]
substantiv
~et el. osmiet el. ~ • en metall
| Singular | |
|---|---|
| ett osmium | obestämd form |
| ett osmiums | obestämd form genitiv |
| osmiumet (osmiet, osmium) | bestämd form |
| osmiumets (osmiets, osmiums) | bestämd form genitiv |


