publicerad: 2015
stritta
stritta
verb
~de ~t • ⟨finl., vard.⟩ skvätta, stänka
| Finita former | |
|---|---|
| strittar | presens aktiv |
| strittas | presens passiv |
| strittade | preteritum aktiv |
| strittades | preteritum passiv |
| stritta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att stritta | infinitiv aktiv |
| att strittas | infinitiv passiv |
| har/hade strittat | supinum aktiv |
| har/hade strittats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| strittande | |


