publicerad: 2015
hetta
1hetta
substantiv
~n • till het
| Singular | |
|---|---|
| en hetta | obestämd form |
| en hettas | obestämd form genitiv |
| hettan | bestämd form |
| hettans | bestämd form genitiv |
2hetta
verb
~de ~t • kännas varmt: det hettade i kinderna
| Finita former | |
|---|---|
| hettar | presens aktiv |
| hettas | presens passiv |
| hettade | preteritum aktiv |
| hettades | preteritum passiv |
| hetta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att hetta | infinitiv aktiv |
| att hettas | infinitiv passiv |
| har/hade hettat | supinum aktiv |
| har/hade hettats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| hettande | |
hetta upp
• göra het: hetta upp el. upphetta vattnet


