publicerad: 2015
punktera
punkt·era
verb
~de ~t • förse el. markera med punkter; göra instick i; sticka hål på; jfr punktion
| Finita former | |
|---|---|
| punkterar | presens aktiv |
| punkteras | presens passiv |
| punkterade | preteritum aktiv |
| punkterades | preteritum passiv |
| punktera | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att punktera | infinitiv aktiv |
| att punkteras | infinitiv passiv |
| har/hade punkterat | supinum aktiv |
| har/hade punkterats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| punkterande | |
| Perfekt particip | |
| en punkterad + substantiv | |
| ett punkterat + substantiv | |
| den/det/de punkterade + substantiv | |


