publicerad: 2015
skönja
skönja
verb
skönjde skönjt • urskilja; märka
| Finita former | |
|---|---|
| skönjer | presens aktiv |
| skönjs (skönjes) | presens passiv |
| skönjde | preteritum aktiv |
| skönjdes | preteritum passiv |
| skönj | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att skönja | infinitiv aktiv |
| att skönjas | infinitiv passiv |
| har/hade skönjt | supinum aktiv |
| har/hade skönjts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| skönjande | |
| Perfekt particip | |
| en skönjd + substantiv | |
| ett skönjt + substantiv | |
| den/det/de skönjda + substantiv | |


