publicerad: 2015
besmitta
be·smitta
verb
~de ~t • mest bildl.
| Finita former | |
|---|---|
| besmittar | presens aktiv |
| besmittas | presens passiv |
| besmittade | preteritum aktiv |
| besmittades | preteritum passiv |
| besmitta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att besmitta | infinitiv aktiv |
| att besmittas | infinitiv passiv |
| har/hade besmittat | supinum aktiv |
| har/hade besmittats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| besmittande | |
| Perfekt particip | |
| en besmittad + substantiv | |
| ett besmittat + substantiv | |
| den/det/de besmittade + substantiv | |


