publicerad: 2015
sällskapa
säll·skapa
verb
~de ~t • sällskapa med (ngn) vara tillsammans med; ha en stadig relation med
| Finita former | |
|---|---|
| sällskapar | presens aktiv |
| sällskapas | presens passiv |
| sällskapade | preteritum aktiv |
| sällskapades | preteritum passiv |
| sällskapa | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att sällskapa | infinitiv aktiv |
| att sällskapas | infinitiv passiv |
| har/hade sällskapat | supinum aktiv |
| har/hade sällskapats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| sällskapande | |


