publicerad: 2015
fallissemang
fall·isse·mang
[‑maŋ´]
substantiv
~et; pl. ~ • konkurs, krasch
| Singular | |
|---|---|
| ett fallissemang | obestämd form |
| ett fallissemangs | obestämd form genitiv |
| fallissemanget | bestämd form |
| fallissemangets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| fallissemang | obestämd form |
| fallissemangs | obestämd form genitiv |
| fallissemangen | bestämd form |
| fallissemangens | bestämd form genitiv |


