publicerad: 2015
flaga
1flaga
substantiv
~n flagor • flisa, fjäll; flinga
| Singular | |
|---|---|
| en flaga | obestämd form |
| en flagas | obestämd form genitiv |
| flagan | bestämd form |
| flagans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| flagor | obestämd form |
| flagors | obestämd form genitiv |
| flagorna | bestämd form |
| flagornas | bestämd form genitiv |
2flaga
verb
~de ~t • lossna i flagor: färgen flagar
| Finita former | |
|---|---|
| flagar | presens aktiv |
| flagas | presens passiv |
| flagade | preteritum aktiv |
| flagades | preteritum passiv |
| flaga | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att flaga | infinitiv aktiv |
| att flagas | infinitiv passiv |
| har/hade flagat | supinum aktiv |
| har/hade flagats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| flagande | |
| Perfekt particip | |
| en flagad + substantiv | |
| ett flagat + substantiv | |
| den/det/de flagade + substantiv | |


