publicerad: 2015
hela
2hela
substantiv
~n helor • ⟨vard.⟩ helbutelj; första glas brännvin
| Singular | |
|---|---|
| en hela | obestämd form |
| en helas | obestämd form genitiv |
| helan | bestämd form |
| helans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| helor | obestämd form |
| helors | obestämd form genitiv |
| helorna | bestämd form |
| helornas | bestämd form genitiv |
3hela
verb
~de ~t • bota, läka
| Finita former | |
|---|---|
| helar | presens aktiv |
| helas | presens passiv |
| helade | preteritum aktiv |
| helades | preteritum passiv |
| hela | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att hela | infinitiv aktiv |
| att helas | infinitiv passiv |
| har/hade helat | supinum aktiv |
| har/hade helats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| helande | |
| Perfekt particip | |
| en helad + substantiv | |
| ett helat + substantiv | |
| den/det/de helade + substantiv | |


