publicerad: 2015
hitkalla
hit|kalla
verb
~de ~t • hitkalla el. kalla hit ngn
| Finita former | |
|---|---|
| hitkallar | presens aktiv |
| hitkallas | presens passiv |
| hitkallade | preteritum aktiv |
| hitkallades | preteritum passiv |
| hitkalla | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att hitkalla | infinitiv aktiv |
| att hitkallas | infinitiv passiv |
| har/hade hitkallat | supinum aktiv |
| har/hade hitkallats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| hitkallande | |
| Perfekt particip | |
| en hitkallad + substantiv | |
| ett hitkallat + substantiv | |
| den/det/de hitkallade + substantiv | |


