publicerad: 2015
kambium
kambi·um
[kam´bi‑]
substantiv
~et el. kambiet el. ~ • tillväxtskikt under barken i träd
| Singular | |
|---|---|
| ett kambium | obestämd form |
| ett kambiums | obestämd form genitiv |
| kambiumet (kambiet, kambium) | bestämd form |
| kambiumets (kambiets, kambiums) | bestämd form genitiv |


