publicerad: 2015
kanta
kanta
verb
~de ~t • sätta el. bilda kant på; omge, avgränsa; avjämna
| Finita former | |
|---|---|
| kantar | presens aktiv |
| kantas | presens passiv |
| kantade | preteritum aktiv |
| kantades | preteritum passiv |
| kanta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att kanta | infinitiv aktiv |
| att kantas | infinitiv passiv |
| har/hade kantat | supinum aktiv |
| har/hade kantats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| kantande | |
| Perfekt particip | |
| en kantad + substantiv | |
| ett kantat + substantiv | |
| den/det/de kantade + substantiv | |


