publicerad: 2015
kapris
1kapr·is
[‑i´s]
substantiv
~en ~er • nyck, infall, hugskott
| Singular | |
|---|---|
| en kapris | obestämd form |
| en kapris | obestämd form genitiv |
| kaprisen | bestämd form |
| kaprisens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kapriser | obestämd form |
| kaprisers | obestämd form genitiv |
| kapriserna | bestämd form |
| kaprisernas | bestämd form genitiv |
2kapr·is
[ka´pris]
substantiv
~en • krydda från en buske
| Singular | |
|---|---|
| en kapris | obestämd form |
| en kapris | obestämd form genitiv |
| kaprisen | bestämd form |
| kaprisens | bestämd form genitiv |


