publicerad: 2015
majestätsbrott
majestäts|brott
substantiv
~et; pl. ~ majestät brott 1
| Singular | |
|---|---|
| ett majestätsbrott | obestämd form |
| ett majestätsbrotts | obestämd form genitiv |
| majestätsbrottet | bestämd form |
| majestätsbrottets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| majestätsbrott | obestämd form |
| majestätsbrotts | obestämd form genitiv |
| majestätsbrotten | bestämd form |
| majestätsbrottens | bestämd form genitiv |


