publicerad: 2015
pliktuppfyllelse
plikt|upp·fyll·else
substantiv
~n plikt 1 uppfyllelse
Singular | |
---|---|
en pliktuppfyllelse | obestämd form |
en pliktuppfyllelses | obestämd form genitiv |
pliktuppfyllelsen | bestämd form |
pliktuppfyllelsens | bestämd form genitiv |