publicerad: 2015
punkare
punk·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. punkarna • till punk
| Singular | |
|---|---|
| en punkare | obestämd form |
| en punkares | obestämd form genitiv |
| punkaren | bestämd form |
| punkarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| punkare | obestämd form |
| punkares | obestämd form genitiv |
| punkarna | bestämd form |
| punkarnas | bestämd form genitiv |


