publicerad: 2015
siktare
sikt·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. siktarna sikta 1
| Singular | |
|---|---|
| en siktare | obestämd form |
| en siktares | obestämd form genitiv |
| siktaren | bestämd form |
| siktarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| siktare | obestämd form |
| siktares | obestämd form genitiv |
| siktarna | bestämd form |
| siktarnas | bestämd form genitiv |


