publicerad: 2015
skritta
skritta
verb
~de ~t • rida i skritt; låta häst gå i skritt
| Finita former | |
|---|---|
| skrittar | presens aktiv |
| skrittas | presens passiv |
| skrittade | preteritum aktiv |
| skrittades | preteritum passiv |
| skritta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att skritta | infinitiv aktiv |
| att skrittas | infinitiv passiv |
| har/hade skrittat | supinum aktiv |
| har/hade skrittats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| skrittande | |
| Perfekt particip | |
| en skrittad + substantiv | |
| ett skrittat + substantiv | |
| den/det/de skrittade + substantiv | |


