publicerad: 2015
vällukt
väl|lukt
substantiv
~en ~er 1väl 1 lukt
| Singular | |
|---|---|
| en vällukt | obestämd form |
| en vällukts | obestämd form genitiv |
| vällukten | bestämd form |
| välluktens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| vällukter | obestämd form |
| vällukters | obestämd form genitiv |
| vällukterna | bestämd form |
| vällukternas | bestämd form genitiv |


