publicerad: 2015
walkie-talkie
walkie-talkie
[oåkitå´ki]
substantiv
~n; pl. ~r [‑tå´kier] hellre än ~s • bärbar enhet av radiosändare och radiomottagare
| Singular | |
|---|---|
| en walkie-talkie | obestämd form |
| en walkie-talkies | obestämd form genitiv |
| walkie-talkien | bestämd form |
| walkie-talkiens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| walkie-talkier (walkie-talkies) | obestämd form |
| walkie-talkiers (walkie-talkies) | obestämd form genitiv |
| walkie-talkierna | bestämd form |
| walkie-talkiernas | bestämd form genitiv |


