publicerad: 2015
ödesgudinna
öd·es|gud·inna
substantiv
~n ‑gudinnor 1öde 1 gudinna
| Singular | |
|---|---|
| en ödesgudinna | obestämd form |
| en ödesgudinnas | obestämd form genitiv |
| ödesgudinnan | bestämd form |
| ödesgudinnans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| ödesgudinnor | obestämd form |
| ödesgudinnors | obestämd form genitiv |
| ödesgudinnorna | bestämd form |
| ödesgudinnornas | bestämd form genitiv |


