publicerad: 2015
jucka
jucka
verb
~de ~t • ⟨vard.⟩ göra snabba stötar med underlivet t.ex. vid dans
| Finita former | |
|---|---|
| juckar | presens aktiv |
| juckas | presens passiv |
| juckade | preteritum aktiv |
| juckades | preteritum passiv |
| jucka | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att jucka | infinitiv aktiv |
| att juckas | infinitiv passiv |
| har/hade juckat | supinum aktiv |
| har/hade juckats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| juckande | |


