publicerad: 2015
kana
1kana
substantiv
~n kanor • isbana: åka kana
| Singular | |
|---|---|
| en kana | obestämd form |
| en kanas | obestämd form genitiv |
| kanan | bestämd form |
| kanans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kanor | obestämd form |
| kanors | obestämd form genitiv |
| kanorna | bestämd form |
| kanornas | bestämd form genitiv |
2kana
verb
~de ~t • glida på halt underlag, åka kana
| Finita former | |
|---|---|
| kanar | presens aktiv |
| kanas | presens passiv |
| kanade | preteritum aktiv |
| kanades | preteritum passiv |
| kana | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att kana | infinitiv aktiv |
| att kanas | infinitiv passiv |
| har/hade kanat | supinum aktiv |
| har/hade kanats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| kanande | |


