publicerad: 2015
kollisionsskott
kol·lis·ions|skott
substantiv
~et; pl. ~ • på fartyg; till skott 3
| Singular | |
|---|---|
| ett kollisionsskott | obestämd form |
| ett kollisionsskotts | obestämd form genitiv |
| kollisionsskottet | bestämd form |
| kollisionsskottets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kollisionsskott | obestämd form |
| kollisionsskotts | obestämd form genitiv |
| kollisionsskotten | bestämd form |
| kollisionsskottens | bestämd form genitiv |


