publicerad: 2015
neutralisera
neutr·al·is·era
verb
~de ~t • göra neutral; förta verkan av, uppväga
| Finita former | |
|---|---|
| neutraliserar | presens aktiv |
| neutraliseras | presens passiv |
| neutraliserade | preteritum aktiv |
| neutraliserades | preteritum passiv |
| neutralisera | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att neutralisera | infinitiv aktiv |
| att neutraliseras | infinitiv passiv |
| har/hade neutraliserat | supinum aktiv |
| har/hade neutraliserats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| neutraliserande | |
| Perfekt particip | |
| en neutraliserad + substantiv | |
| ett neutraliserat + substantiv | |
| den/det/de neutraliserade + substantiv | |


