publicerad: 2015
optimum
opt·im·um
[åp´t‑]
substantiv
~et; pl. ~ • det bästa el. gynnsammaste möjliga
| Singular | |
|---|---|
| ett optimum | obestämd form |
| ett optimums | obestämd form genitiv |
| optimumet | bestämd form |
| optimumets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| optimum | obestämd form |
| optimums | obestämd form genitiv |
| optimumen | bestämd form |
| optimumens | bestämd form genitiv |


