publicerad: 2015
pliktuppfyllelse
plikt|upp·fyll·else
substantiv
~n plikt 1 uppfyllelse
| Singular | |
|---|---|
| en pliktuppfyllelse | obestämd form |
| en pliktuppfyllelses | obestämd form genitiv |
| pliktuppfyllelsen | bestämd form |
| pliktuppfyllelsens | bestämd form genitiv |


