publicerad: 2015
sakkunnighet
sak|kunn·ig·het
substantiv
~en sakkunnig
| Singular | |
|---|---|
| en sakkunnighet | obestämd form |
| en sakkunnighets | obestämd form genitiv |
| sakkunnigheten | bestämd form |
| sakkunnighetens | bestämd form genitiv |


