publicerad: 2015
huta
huta
verb
~de ~t • tills. med åt:
| Finita former | |
|---|---|
| hutar | presens aktiv |
| hutas | presens passiv |
| hutade | preteritum aktiv |
| hutades | preteritum passiv |
| huta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att huta | infinitiv aktiv |
| att hutas | infinitiv passiv |
| har/hade hutat | supinum aktiv |
| har/hade hutats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| hutande | |
huta åt
• skarpt tillrättavisa: rektorn hutade åt el. (sällan) åthutade pojkarna


