publicerad: 2015
kymig
kym·ig
[ky`m‑ el. çy`m‑]
adjektiv
~t ~a • ⟨vard.⟩ okamratlig, otrevlig; obehaglig
| Positiv | |
|---|---|
| en kymig + substantiv | |
| ett kymigt + substantiv | |
| den/det/de kymiga + substantiv | |
| Komparativ | |
| en/ett/den/det/de kymigare + substantiv | |
| Superlativ | |
| är kymigast | |
| den/det/de kymigaste + substantiv |


