publicerad: 2015
betänka
be·tänka
verb
betänkte betänkt • beakta, begrunda
| Finita former | |
|---|---|
| betänker | presens aktiv |
| betänks (betänkes) | presens passiv |
| betänkte | preteritum aktiv |
| betänktes | preteritum passiv |
| betänk | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att betänka | infinitiv aktiv |
| att betänkas | infinitiv passiv |
| har/hade betänkt | supinum aktiv |
| har/hade betänkts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| betänkande | |
| Perfekt particip | |
| en betänkt + substantiv | |
| ett betänkt + substantiv | |
| den/det/de betänkta + substantiv | |
betänka sig
• tänka sig för; tvekaOrdform(er) betänka sig


