publicerad: 2015
bristtillstånd
brist|till·stånd
substantiv
~et; pl. ~ • till brist 1,2 tillstånd 1
| Singular | |
|---|---|
| ett bristtillstånd | obestämd form |
| ett bristtillstånds | obestämd form genitiv |
| bristtillståndet | bestämd form |
| bristtillståndets | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| bristtillstånd | obestämd form |
| bristtillstånds | obestämd form genitiv |
| bristtillstånden | bestämd form |
| bristtillståndens | bestämd form genitiv |


