publicerad: 2015
exkommunicering
ex·kom·mun·ic·er·ing
substantiv
~en exkommunicera
| Singular | |
|---|---|
| en exkommunicering | obestämd form |
| en exkommunicerings | obestämd form genitiv |
| exkommuniceringen | bestämd form |
| exkommuniceringens | bestämd form genitiv |


