publicerad: 2015
exkommunicera
ex·kom·mun·ic·era
verb
~de ~t • bannlysa, utesluta; jfr exkommunikation
| Finita former | |
|---|---|
| exkommunicerar | presens aktiv |
| exkommuniceras | presens passiv |
| exkommunicerade | preteritum aktiv |
| exkommunicerades | preteritum passiv |
| exkommunicera | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att exkommunicera | infinitiv aktiv |
| att exkommuniceras | infinitiv passiv |
| har/hade exkommunicerat | supinum aktiv |
| har/hade exkommunicerats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| exkommunicerande | |
| Perfekt particip | |
| en exkommunicerad + substantiv | |
| ett exkommunicerat + substantiv | |
| den/det/de exkommunicerade + substantiv | |


