publicerad: 2015
fräta
1fräta
verb
frätte frätt • upplösa och förstöra; tära
| Finita former | |
|---|---|
| fräter | presens aktiv |
| fräts (frätes) | presens passiv |
| frätte | preteritum aktiv |
| frättes | preteritum passiv |
| frät | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att fräta | infinitiv aktiv |
| att frätas | infinitiv passiv |
| har/hade frätt | supinum aktiv |
| har/hade frätts | supinum passiv |
| Presens particip | |
| frätande | |
| Perfekt particip | |
| en frätt + substantiv | |
| ett frätt + substantiv | |
| den/det/de frätta + substantiv | |
2fräta
substantiv
~n frätor • frätskada
| Singular | |
|---|---|
| en fräta | obestämd form |
| en frätas | obestämd form genitiv |
| frätan | bestämd form |
| frätans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| frätor | obestämd form |
| frätors | obestämd form genitiv |
| frätorna | bestämd form |
| frätornas | bestämd form genitiv |


