publicerad: 2015
inkontinens
in·kon·tin·ens
[‑en´s]
substantiv
~en • oförmåga att kontrollera blåsa el. tarm
| Singular | |
|---|---|
| en inkontinens | obestämd form |
| en inkontinens | obestämd form genitiv |
| inkontinensen | bestämd form |
| inkontinensens | bestämd form genitiv |


