publicerad: 2015
kakelsättare
kakel|sätt·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. ‑sättarna kakel sättare 1
| Singular | |
|---|---|
| en kakelsättare | obestämd form |
| en kakelsättares | obestämd form genitiv |
| kakelsättaren | bestämd form |
| kakelsättarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kakelsättare | obestämd form |
| kakelsättares | obestämd form genitiv |
| kakelsättarna | bestämd form |
| kakelsättarnas | bestämd form genitiv |


