publicerad: 2015
kasuist
kasu·ist
[‑is´t]
substantiv
~en ~er • ⟨jur.⟩ person som tillämpar kasuistik
| Singular | |
|---|---|
| en kasuist | obestämd form |
| en kasuists | obestämd form genitiv |
| kasuisten | bestämd form |
| kasuistens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kasuister | obestämd form |
| kasuisters | obestämd form genitiv |
| kasuisterna | bestämd form |
| kasuisternas | bestämd form genitiv |


