publicerad: 2015
kasuistik
kasu·ist·ik
[‑i´k]
substantiv
~en • ⟨jur.⟩ framställning el. sammanställning av regler för enskilda typfall
| Singular | |
|---|---|
| en kasuistik | obestämd form |
| en kasuistiks | obestämd form genitiv |
| kasuistiken | bestämd form |
| kasuistikens | bestämd form genitiv |


