publicerad: 2015
kista
kista
substantiv
~n kistor – I sammansättn. kist-, ngn gång kiste-.
| Singular | |
|---|---|
| en kista | obestämd form |
| en kistas | obestämd form genitiv |
| kistan | bestämd form |
| kistans | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kistor | obestämd form |
| kistors | obestämd form genitiv |
| kistorna | bestämd form |
| kistornas | bestämd form genitiv |


