publicerad: 2015
kommunalpolitiker
kom·mun·al|pol·it·ik·er
substantiv
~n; pl. ~ kommunalpolitik
| Singular | |
|---|---|
| en kommunalpolitiker | obestämd form |
| en kommunalpolitikers | obestämd form genitiv |
| kommunalpolitikern | bestämd form |
| kommunalpolitikerns | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kommunalpolitiker | obestämd form |
| kommunalpolitikers | obestämd form genitiv |
| kommunalpolitikerna | bestämd form |
| kommunalpolitikernas | bestämd form genitiv |


