publicerad: 2015
konka
konka
[kåŋ`ka]
verb
~de ~t • ⟨vard.⟩ gå i konkurs
| Finita former | |
|---|---|
| konkar | presens aktiv |
| konkas | presens passiv |
| konkade | preteritum aktiv |
| konkades | preteritum passiv |
| konka | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att konka | infinitiv aktiv |
| att konkas | infinitiv passiv |
| har/hade konkat | supinum aktiv |
| har/hade konkats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| konkande | |
| Perfekt particip | |
| en konkad + substantiv | |
| ett konkat + substantiv | |
| den/det/de konkade + substantiv | |


