publicerad: 2015
konstitutionalism
kon·stit·ut·ion·al·ism
[‑is´m]
substantiv
~en • statsform där statschefens befogenheter är inskränkta genom en författning
Singular | |
---|---|
en konstitutionalism | obestämd form |
en konstitutionalisms | obestämd form genitiv |
konstitutionalismen | bestämd form |
konstitutionalismens | bestämd form genitiv |