publicerad: 2015
kontringsspelare
kontr·ings|spel·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. ‑spelarna kontring spela
| Singular | |
|---|---|
| en kontringsspelare | obestämd form |
| en kontringsspelares | obestämd form genitiv |
| kontringsspelaren | bestämd form |
| kontringsspelarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kontringsspelare | obestämd form |
| kontringsspelares | obestämd form genitiv |
| kontringsspelarna | bestämd form |
| kontringsspelarnas | bestämd form genitiv |


